Tervist,

Kõik vist teavad, kes on mupo? See kõigi lemmik kontroll, kes bussiuksest sisse astudes südame dnb rütmis lööma paneb, isegi kui pilet on olemas. Ulme, kuidas ma puhtalt sõnast 'mupo' närvi lähen. Õõ.. Igatahes, keiss on selline:
Oleme siis Pauliga õhtul kodus ja ikka RÄME burksiisu on.. no tee mis tahad, üle ka ei lähe. Okei, idee siis, et lähme siiasamma Grillburgerisse, mis raadil on. Et noh, külm on, aga soojalt riidesse ja natuke kõndida ja saabki oma iha rahuldatud. Mõeldud tehtud. Tee peal umbe viskan kildu, et nagunii on kinni ja mis iganes. Jõuame kohale, tuled kustus, elu on 0 ja akna peal silt: ''Oleme talvepuhkusel, avame taas märtsis.'' AH MINGE KAH &"!%#.
Olgu, burksiisu on ikka veel.. järgmine mõte, et lähme mäkki. Et kui juba, siis juba. Kummagil, ei mul ega paulil telefoni kaasas pole, ja buss just läks seljatagant minema. Right.. ootame siis lihtsalt uut bussi, jalad on überjääs, näppe ei tunne enam ammu ja ninast voolab tatti, aga üsna pohlad on, sest nii külm. 10 minutit, 15 minutit.. siis mingi tädike tuleb, küsin kella. Oh jee, 4 minutit veel ja siis tuleb! Olgu, saime bussi. Sõidame siis vaikselt, paul rullib endale kena joindi, vähe kõver ja kole ta tuleb, aga pohlad, külm on. Jõuame riiamäele ja bussijuht lausub kaunilt mikrofoni: ''palun otsige piletid, bussikontroll tuleb.'' Jõuan kõigest facepalmi teha ja mõelda, et siit mu trahvike tuleb.
Selge, onuke jõuab minuni, küsib piletit, vastan, et ei ole. Küsib, et mis mõttes ei ole.. No mis osa sulle lausest arusaamatuks jäi?! Ei ole, siis ei ole noh. Küsib vanust, ütlen 13, küsib dokumenti, mul pole kaasas. Kutsub bussi kaasa, pauli ei lasta sisse. Noh, bussis panen oma nime ja sünniaja kollasele lipikule ja ootan, kuni tšekk välja kirjutatakse. Läheb natuke aega mööda, vaatan, kuidas üks minust natuke vanem piff puterdab vabandustega ja lõpuks trahvi saab. Paras talle, õpi valetama, raibe. Piff lastakse välja, käes on minu kord. Vaatan oma mul-on-väga-tülpinud-nägu-peas näoga otsa ja ootan juba, kuni kviitung pihku surutakse. Noh ja minu üllatuseks öeldi, et kuna ma nii tatikas olen, siis ma pole süüvõimeline ja mulle ei saagi trahvi teha. Ainus, mida nad teha saavad, on mulle sõnad peale lugeda. OHOH! Kuradi vinge.
Ei, ma ei propageeri sellega nüüd kõiki alla 14-aastaseid ilma piletita sõitma, sest et kui teid, tatipulki trahvida ei saa, siis ei tasu unustada, et teie vanemaid saab. Ja noh, ma eeldan, et mitte ükski vanem pole just kõige rõõmsam, kui koju lähed ja lauale selle lipiku viskad ja kisad, et makske nüüd kinni. Piinlik seletada ka ju natuke. Aga need piletid on rämedalt kirved tegelikult.. mina küll ei raatsi neid osta.


***


Täna hommikul oli kell 7.22, kui ma rahulikult toimetasin ja vaatasin, et oh, kell on veel vähe ja ma jõuan enda asjadega valmis küll. Järsku papsi naine küsis, et kas ma lähen ise kooli. Vastan, et ei, paps peaks ju viima? Karin siis uuesti, et huvitav, paps peaks üleval juba olema selleks ajaks, et kas meil eile mingit kokkulepet polnud, et kas ta mind homme kooli viib. Ma olin natuke segaduses, et mis mõttes, et kooli viimine peaks olema nagu rutiin ju, et miks seda peaks kokku leppima?!
No igatahes.. läksin siis paksu papsi üles ajama ja küsima, et kas ma pean ise kooli minema. Vastus tuli, et jah. Ma olin ikka väga ?!?!? tujus, et mis mõttes.. bussiaegu ega midagi ka ei tea. Okei, teen siis hästi ruttu, juuksed märjad, föönitama ei hakka, sest äkki ei jõua bussile, süüa ka ei jõua, ruttu asjad kotti ja käbe minema. Astun välja, jõuan 2 minutit kõndida, katsun juukseid- kenad jäätunud pulgad. JESS, seda ma tahtsingi. Kõht on tühi ja muidu tige olla. Jõuan bussipeatusesse, vaatan aegu- oh jee, alles 14 minuti pärast tuleb buss =))), puhas rõõm. Igatahes, külmetasin bussipeatuses -26 kraadises külmas 14 minutit, sain bussile, jõudsin kooli ja rõivistus sain teada, et HEHEHE täna on külmapühad. Võttis vanduma või mis. Arvake, kes ei vaadanud hommikul kraadiklaasi. Aga tunnid siiski toimusid.
Õhtul käisin uuesti papsi juurest läbi ja rääkisin pauliga. Tal oli sama jant olnud, paps oli umbes vabanduseks toonud, et miks meie ei öelnud, et ta meid kooli peab viima. MIDA KURADIT?! Me peame sulle igal õhtul meelde tuletama, et oih tsau ega sa pole unustanud, et me IGA argipäev koolis käime ja sa meid hommikuti viima pead, kui me su juures oleme.
Ja siis ta faking vingub, et ma tema juures ei käi ja tema mind üldse kasvatada ei saa. Kuradi lapsevanem, raisk.
Tule taevas appi.

Andeks, et ma avalikult vannun. Ei hakanud kergem.