Head uut aastat siis. Shitty picture, sest mul on ainult webcam ja ma ei tunne gimpi veel nii hästi.

Kuigi mul on see juba suht fucked.

Jep, meil oli esmaspäeval ball ja ma tegin sellist nalja. No jokes.

Mu tänasesse päeva mahtus peale kooli-koju rutiini ka kulmud (värk oli valusam kui eelmine kord ja prolly tuleb 3. round ka..), mamps, Laura (avec ses amis).Laura juures.. veider, et ma talusin seda kõike, enamasti mulle lapsed vanuses kuni 7 ei meeldi. Sõin kommi, rääkisin Lauraga läbi laste kisa ja mõõklesin diivanil.

Kui läbi kesklinna tulin ja kaupsist mööda kõndides mingit uimast jõululaulu kuulsin, tuli jõulutunne isegi. Ütleme, et nii minutiks.

Et Laura, je t'adore. Je t'aime. Aitäh sulle selle eest:

Is this real life or is this just fantasy?

''Scumbag isa, jõi õlut ja nüüd pean bussiga koju minema.'' (tegu on ~30 minutilise sõiduga)

''Mul tuli just meelde, et koer näris mu netijuhtme läbi ja mul pole kodus netti''

''Viimases reas on mees 4 lapsega, kes laulavad lastelaule ja räägivad pudikeeles ja mängivad mänge. Ma olen eelviimases reas.''

''Mul heli kõrvaklappides maximumi peal, aga ikka kuulen neid.''




At least on kellelgi samapalju õnne kui mul.

EDIT: VENNAL JÄI BUSSIPILETI RAHAST 5 SENTI PUUDU. :D:D:D

Mul on selle lauluga midagi, suvest saati.

nii suur poniigatsus on ju. Homme.

Ei, no mul on reaalselt selline tunne, et nädalavahetustel kogunevad kokku kõik Tartu inimesed ja hakkavad võidu bussidega sõitma. Kuhu kurat on rahval asja laupäeval kell 2 lõunal?! Võib-olla poodidesse, sest laupäev on ju see päev, kus minnakse lihtsalt asju ostma. Ostmise pärast, mitte vajaduse. Et oleks raha raisata ja pärast msnis pealkirjaks ''persse küll'' panna ning siis halada, et raha on otsas ja kõiges on riik süüdi oma kõrgete hindade ja madalate palkadega. Mhm.

∆ Sain püsimeigi ka, st. tätoveeriti kulmud. Kuradi enesehävituslik tegu, aga tulemus on meeldiv. Kass on ka ilus. Ei ole paljas.

P.S- Ma vihkan seda rõvedat melanhooliat, mis tuleb siis kui keegi ära läheb. Kes ei võiks minna.

Ärkan mina laupäeva hommikul üles, vaatan, et õues täitsa valge juba. Kerge pilk kellale, mis tol hetkel 8.40 näitas. Hakkasin endale korrutama: OH FUCK OH FUCK OH FUCK OH FUCK, JÄLLE, KURAT JÄLLE.

Ema ka siis juba küsib, et milles probleem on ja.. mina jälle omaette, et JÄLLE MAGASIN SISSE OH GOD JÄLLE ISSAND JUMAL MITMES KORD JUBA!

Ja siis avastasin, et on laupäev.

Kärr oli vist eelmine neljapäev siin midagi lugenud ja reedel sain sõnumi ''tule kommertsi ette''. Lippasin kohale, sain übersuure milka, 3 pulxi ja 6 bussipileti :'). Väga armas, väga armas. Sealt edasi istusin oma loetud tunnid koolis, käbe talli ja sealt otse bussiga Rakverre. Ma ei tea miks, aga peale suvel Ukrainas käiku on mul auto või bussiga sõites selline insta-sleepmode. Ühesõnaga, loksusin oma 2,5 h ära, magasin kõikvõimalikes poosides oma pea rasvaseks ja kaela haigeks ning jõudsin kohale.

Okei, tegelikult ma ei taha sellest rääkida. Alustame siis sellest, et ma jõudsin pühapäeval kell 18.20 oma kandiliseks istutud ahtriga bussijaama tagasi, andsin Williamile 5€, sest härra ise oli veits arusaamatustesse sattunud ja raha sai otsa ja kuidagi oli vaja koju saada. Nii, siis läksin koju, aga läbi tasku. Emaga olin muidu kõik see aeg. Mamps arvas heaks midagi süüa, sest ''kõht on ju niiii tühi''. Teele jäi selline söögikoht nagu seda on Peetri Pitsa. Kes mind tunneb, teab seda ka, et pitsa mulle ei meki, aga esivanem mul kaugemale ei viitsinud minna ja sundis mind kah sööma, sest ega see üks pitsa mind ära ju ei tapa.

Tappis küll, raisk! Tulin lõpuks koju ära ja olin vaevalt tunnikese netis istunud, kui tundsin, et kurat, ikka maru sitt on olla. Paar korda ajas öökima ja lõpuks ta tuli. Kogu see pitsa. Klosetipotis. Paprika ja oliivitükkidega segamini. Hakkas kergem küll, aga ei, kus sa sellega, kui magama läksin, olin sunnitud veel voodist 3 korda jooksma ja peale seda kolisin diivanile ümber. Kogu öö peale siis 9 ketiroundi, mõtlesin küll, et suren sinnasamma maha oma häda, viletsuse ja saatuse iroonia sisse. Lõpuks jõin lihtsalt vett ja iga poole tunni tagant tuli see välja, ilma veeta oli hullem. Keha pressis ja pressis ja mina lihtsalt ei jaksanud, pisarad jooksid, külm higi, sapimahl, sülg ja tatt kõik segamini. Kassid kah kõik reeturid, mitte ükski ei tulnud kaissu kaasa tundma, vaatasid ainult kaugelt mu oksesessioone pealt.

No hommikuks oli asi paranenud, väga sitt olla küll aga kõige hullem oli möödas. Mõne tunni magasin kah oma valusate lihaste ja tagurpidi keeratud lõualuudega. Ärkasin ja rabasin oma rüperaali, et sümptomeid googeldada, eks ta midagi muud peale lihtlabase toidumürgituse olnud. Söö veel pitsat, ma ütlen..