oh well jah.. ma ei saa sellest laulust üle :c

Ma olen jälle kõiki üle lasnud. Tüüpiline mina, muidugi. Lootsin, et hakkan paremaks inimeseks, aga tutkit. Perse kukkus jälle kõik.

Ilmselgelt kui mu ellu mahuvad hobused, siis mahuvadki ainult hobused. Keeruline.

Käisin kinus preili Lizaga. Surnuaiavahi tütar.. kuidagi poolikuks jäi see film ja 100 küsimust jäi õhku rippuma ja selline keeruline.. sain ainult aru, et ema oli paadunud joodik ja muidu pasapea. Nii et säästke raha ja ärge minge vaatama. Muidu oli täitsa hea, aga jah.. jäi kuidagi poolikuks kogu see värk.
Ja pärast tatsasime kaupsis ja taskus ja sõime ja jõime ja ma lödistasin püksid jäätisega täis : @@. Mis värk on, et alati šokolaadi pükstele ajan ja siis näpuga laiali tõmban?
Siis mingi hetk Liisa läks ära ja ma ootasin bussi 10 minutit. Nägin gretat, kes mind ära ei tundnud ja suutsin lolliks vihastada ennast mingite 9-14 aastaste peale, kes räuskasid, lällasid ja teiste seljas ja otsas elasid. Lõpuks mingi mees rabas kellegi kratist, et mida kuradit nad teevad?! Aga trall jätkus ja hullemini veel. D'oh. Ühte piffi tundsin, temaga sõnelesin pärast. Tuli välja, et terve kamp oli joogine ja siis lolli mänginud. Debiilid. 0 empaatiavõime.
Jõudsin koju ja mampsi polnud kodus. Ma ei leidnud võtmeid ka, mis pärast selgus, et kotis olid/ fp. Kõndisin natuke annelinna peal ringi. Telefoni polnud, võtmeid polnud. Lame.

Ja siin ma olen.

Mu matemaatika tuli 3

Promon enda miisusid