yeeeh..









mu mõtted on otsas. Ma sain endale päikeseprillid, need mis tahtsin- rahul. Siis mul ema näitas kirju, neid mis isa oli vanglast saatnud mampsile.. neid on pretty hard lugeda..valus. On paljutki, mida ma poleks ette kujutanudki enda isa ja ema elust..nojaa. Ja selgub, et inimesed ei muutu elu jooksul palju. Ainult oskavad varjata oma pahesid ja mingi aja pärast tulevad need kõik välja- me kõik kasvame suureks jah. Need kirjad panid palju mõtlema.. ikka väga. Ja jällegi muutsid mind natuke. Piltlikult öeldes tundub mulle täiskasvanuks saamine selline: sünnid pallina neljakandilises toas, kasvades ja elatunumaks saades löövad elu hoovused sind vastu seina, kuni surres oled täpselt millimeeter-millimeetri pealt ideaalne kuubik...

no ma ei tea, need on minu mõtted.



woooo.