Täna on 1. märts on näha juba mõnes kohas veits kuiva asfaltit ja see teeb... väga rõõmsaks...väga.
Tänane päev on tavaline, täpselt nagu kõik eelmised 6 aastat, millal ma seda kooliteed vantsinud olen.

peale kevade


võib-olla hiljem tatsan poodi, aga ma võtan veel hoogu.

I see the sun
I see the sun
I see the sun
I see the sun

She dawns, she burns
She grows, she feeds
She spews, she dies above us
and builds the shadows
which faces myself
She drives me into the black hole
The door opens there
The skin opens there


kevad.