Kuna mul hommikul nohu oli, mõtlesin, et nagunii oppi ei toimu...võtsin nii muuseas mõned asjad kaasa ja läksime haiglasse. Pidime pabereid täitma ja siis kutsuti vaatlusruumi. Okei, soris seal tangidega ninas ringi( mark ) ja vaatas korra suhu, ütles, et teeb ära. Leidis ühe adenoidi ka, selle pidi ka ära võtma. Läksin operatsiooniblokki, pandi kanüül ja siis ma pidin ootama oma opijärjekorda. Vaatasin seal, kuidas inimesed narkoosist ärkavad ja ma ei tea, diskole tahavd minna...no ükski ei püsinud voodis, vaid tahtis istukile tulla ja välja minna ja muud sada häda, emad olid suht hädas. Ma mõtlesin, et NO WAY, kui MINA nii käitun, siis hoia ja keela, mu ema ei jaksa mind kinni hoida. Ja siis hüüti anett holteri nime ja ma tatsasin mingi tädi juurde, ta oli must umbes poole peajagu lühem ( HEEE:D ) ja hullult avataridest nende Nev'ade nägu. Tore tädi oli:). Viidi opiruumi ja vikasin lauale pikali, tädi kohe toimetas, hakkas mulle unerohtusid sisse süstima. mulle jäi ÜKS! asi meelde, mis ta ütles : ''pane remy 65 peale'' mida helli:D:D:D:DD. Võibolla ma kuulsin valesti, aga see ajas naerma:D.